Rattasõidu kleit ja villane jakk.

Siin on teine kleit, mille valmistasin. Tegumoelt vast isegi lihtsam kui esimene. Enamik kursaõdesid tegid keerulise kleidija väga lihtsa jaki, mina otsustasin vastupidi. Õnneks sain kleidi üsna ruttu valmis ja jaki peale jäi rohkem aega.

Ma nimetan seda oma rattasõidu kleidiks, kuna ta on piisavalt lühike, et mitte kodarate vahele jääda, aga piisavalt pikk, et mitte liiga üles tõusta. Samas, nagu näha, on kangas üleni jalgrattaid täis.

Lõige koosneb kahest ülaosast ning sisuliselt kahest ristkülikust, millest tuleb seelik. See on lihtsalt servast kokku kroogitud ning ülemise osa külge sobitatud. Ma lisasin ka erkrohelise kandi, millel servas väike heegeldatud pikoode taoline pits.

Mulle täitsa meeldib, kuidas ta välja tuli, just see lihtsus. Kindlasti sõidan sellega veel palju rattaga, kui vähegi ilma juhtub olema.

Foto: Karlo Salu.

Nagu mainisin, siis jaki valmistamine oli vähe keerulisem. Villane kangas kippus väga kergesti hargnema tekitas sellega kohati probleeme. Alguses oli keeruline leida isegi sobivat markeerimisvahendit, sest miski ei paistnud välja või ei jäänud üldse pealegi sellele karvasele pinnale. Lõpuks tegi tavaline tükiseep oma töö, kuigi ka see kippus hajuma kui ma asjad kotti vm pidin panema.

Ka selle juhendid ei olnud päris üheseltmõistetavad. Lisaks andis ka õpetaja mulle oma juhiseid, mis erinesid originaalist ikka väga ning ka see tekitas minus omajagu segadust.

Piltidelt pole näha, aga tegelikult on jakil vooder ka, selline sügiseste tammelehtede mustriga puuvill. See on mõnus, sest nii ei torgi villane kangas käsi kui lühikeste varrukatega pluus sinna alla panna. Esihõlmadel voodrit ei ole.

Esihõlmade servad õmblesin käsitsi salapistes ning heegeldasin üle taimedega värvitud villase lõngaga.

Lõnga toon on üsna õrn, aga mulle meeldis too selle kanga põhjal. Kangas ise meeldib mulle ka, kuna tal on kaks täiesti erinevat külge, mis mõlemad on ka kandmise ajal näha.

Foto: Karlo Salu. 

Tõesti see jaki lõige oli veidi keeruline ja ebatavaline, aga ma olen väga rahul, et sellega valmis sain. Omalt poolt lisasin varrukatele pikkust, kuna originaalis olid need 3/4 pikkusega. Jätsin esialgu ära ka taskud, kuna läks lihtsalt töö esitamisega kiireks, aga plaanin nad veel lisada.

Foto: Karlo Salu.

Olen seda saanud juba mõned korrad kanda ka ja täitsa mõnus on – üsna kerge, aga piisavalt soe, samas ka avar, et vajadusel jahedamat õhku sisse lasta.

Foto: Karlo Salu.

Minu esimene kleit, vöö ja pastlad.

Panin taaskord kokku ühe kombinatsiooni oma koolitöödest. Seekord minu esimene õmmeldud kleit koos mõnede lisadega. Võimalik, et tegin ka põhikooli ajal midagi kleidi-taolist, aga ilmselt meenutas see natuke rohkem öösärki vm, millega õue minna ei julgeks. Siin, aga tuleb juttu lisaks kleidile veel ka villasest vööst ja pasteldest.

Foto: Karlo Salu.

See oli meie esimene päris-päris õmblustöö, päris riideese. Algselt pidime kõik ühe lõike järgi ühesugused linased särk-kleidid õmblema, aga paljudele see mõte ei meeldinud ning lõpuks saime kõik lõiked ise valida, aga materjal pidi ikka lina olema.

Foto: Karlo Salu.

Ma valisin sellise mõnusa avara lõike, mitte midagi liiga keerulist alustuseks ja, et oleks ikka suvel hea jahe kanda. Selle kleidi tume värv muidugi räägib ehk sellele vastu, aga no mulle meeldib see. Materjal ise on selline vähe paksem ja robustsem ehk, aga mulle tundub, et see läheb pestes ja kandes pehmemaks.

Antud töö juures ilmselt kõige keerulisem oli kollane kant kaelusesse õmmelda. Ei saanud teps mitte nii ilus ja täpne kui mulle meeldib, aga no harjutamine pidavat meistriks tegema, loodame.

Paelade punumise tunnis saime ülesandeks valmistada 2 m kõlavöö, mis on ka siin kleidi peal näha. Ma kartsin sellega peale hakata, sest kirivöö, millest tegime vaid tööproovi, läks mul ikka väga untsu. Jätsin selle ülesande üsna viimasele minutile enda jaoks. Olles valmis ehitanud konstrui harjavarrest, konksudest ja kalastamisel kasutatavatest pöörlatest ning valmis mõõtnud ka lõngad, läks töö nii ladusalt, et tegin kogemata isegi pikema kui vaja oleks olnud.

Kasutasin oma töös 11 kõla ning kolme värvi. Ausalt öeldes on see siin minu teine lõngavalik, kuna esimeste mõõtmine ebaõnnestus totaalselt. Seal oli sinise asemel rohkem rohelist, see siin on valik, mille sain kokku olemas olevatest sobivatest lõngadest.

Kuigi ma väga suur sinise fänn üliselt ei ole, siis see toon ja kombo mulle täitsa meeldib. Ka kogu tööprotsessi kohta võib isegi öelda nauditav. Järgmine kord tahaks lõngad ainult esimese korraga kohe õigesti mõõdetud saada.

Foto: Karlo Salu.

Viimasena näitan lähemalt ka pastlaid, mille tegin tegelikult ühe täiesti eraldi ühepäevase koolituse raames umbes neli aastat tagasi. Nahatöö oli ka ükspõhjus, miks ma valisin just selle kooli, kuigi lõpuks ma seda ainet üldse ei saanudki. Eks peab teisi variante leidma.

Foto: Karlo Salu.

N nagu narval.

Olen JÄLLE tagasi. Ma pole väga osav selle blogi regulaarsena hoidmises, tundub. Aga ma üritan asju natuke paremin jonksu saada enda jaoks ja sean selle hetkel üheks prioriteediks. Jätkan siinkohal taaskord tähestiku-projektiga.

Narvalid on nagu päris-elu mere-ükssarved – ilmselge põhjus, miks neid oma projektis kasutada. Tegin selle tegelikult juba enne blogimispausi valmis, aga usun, et mäletan, mis ja, kuidas.

Kasutasin puuvillast lõnga ja 1.5 heegelnõela. Ta on üsna pisike ja tihe ning seetõttu ei saanud ma ka turvasilmi kasutada, tikkisin hoopis paar seemnehelmest nende asemele (kas keegi teab, kas on olemas turvalisemat alternatiivi ka väiksematele/tihedamatele amigurumidele?). Minu meelest näeb ta täitsa tore välja. Pildi tegin alles täna, seepärast ka selline sombune-mudane üldilme, nagu meie ilmgi, aga ma ei tahtnud seda praegu parandama ka hakata, vabandust kui häirib.

Mustri mõtlesin jälle ise välja. Algus on nagu minu standardne amigurumi pea/keha, aga lõpetasin enne kaelaks kahandamist ära. Alla heegeldasin sama läbimõõduga valge ketta kõhuks ja õmblesin külge. Õmbluse külge kinnitasin omakorda uimed ja saba. Täidetud villaga.

Olles projektiga juba üsna kaugele jõudnud, ei saa jätta mõtlemast, kui tore oleks terve selle tähestiku tegelasi-asju koos korraga ühel pildil näha. Ma siiralt loodan, et mul on kõik osad ikka alles, kuna ma kipun oma amigurumisid ära andma. (:

Paar (koera)villaseid sokke.

Taaskord soovin jagada üht oma koolitööd. Seekord on aeg kudumite ja sokkide käes (jalas?). Ainukeseks reegliks oli, et need peavad olema kirimustrilised. Teadsin üsna kohe, et soovin kasutada üht oma varem ostetud halli lõnga. Tolleks hetkeks oli mul, aga meelest läinud, et tegu on koeraseguse lõngaga. Alles poole kudumise peal tundus asi kahtlane, kuna üsna palju leidus lõngas tumedaid ja sirgeid karvu.

Oma sokke ei soovinud ma teha väga kõrgeid, kuna ma olen üsna aeglane kuduja ning leidsin, et mõistlikum oleks jätta aega ka teiste koolitööde jaoks. Osalt ka samal põhjusel, aga ka sellepärast, et ei tahtnud neid väga kirjuks ajada, ei soovinud sinna väga palju mustreid peale. Mulle meeldivad pigem lihtsad ja minimalistlikud asjad.

Lisaks hallile võtsin kasutusele samuti juba olemas oleva sinise ning otsustasin, et kolmas toon saab olema kollane. Kahjuks, aga oli esimene valik võrreldes teistega liiga peenike ning sobiva leidmine osutus arvatust palju keerulisemaks. Lõpuks langes valik ühe sarnase jämedusega meriino kasuks.

Kuigi aluses plaanisin kasutada veidi tumedamat kollast, siis lõpptulemusena mulle meeldib see veidi pastelsem toon. Sokid ise muutusid pärast pesu veel eriti karvaseks ja pehmeks, öeldakse et koerakarvast asjad on veel eriti soojad ka, seega siit veel üks boonus otsa.

Kanna jaoks proovisin esimest korda lühendatud ridadega kudumist, kuna nn ‘saksa kanda’, mida muidu olen teinud, väga ei soovitatud. Selline versioon oli mulle üllatuseks küll palju lihtsam, aga kanna nurk ei tekkinud nii järsk. Võib-olla saab seda kuidagi muuta? Samas, üldisele mugavusele minu meelest see väga ei mõju. Ka nina kokkuvõtmise tegin veid teistmoodi kui harjunud. Selle puhul ei saa öelda, et mulle väga meeldiks need konkreetsed jooned seal, aga nüüd vähemalt tean. Eks kool õppimise koht olegi.

Hall ja sinine lõng olid 8/3 jämedusega, kollane sellele sarnane. Kudumiseks kasutasin 2 mm sukavardaid.

PS! Piltidel on ainult üks sokk, kuna tegin need esimest aastat lõpetava kausta jaoks. Tolleks hetkeks oli teine veel pooleli, lõpetasin tolle koolis olles ära, seega sain ikka õigeks ajaks valmis.

L nagu laama.

Lähen ikka vaikselt edasi oma amigurumi tähestikuga. Seekord, mulle tundub, peab loomakese äratundmiseks veidi rohkem fantaasiat kasutama, sest kuigi tulemus on täitsa tore, siis ma ei ole päris kindel, kas või, kui hästi ta ikkagi ära tuntav on.

Kasutasin taaskord oma, võiks öelda, klassikalist mustrit põhjana ning heegeldasin kokku laama. Mulle nii meeldivad laamad! Mõtlesin isegi ka teistsugust varianti ning tegin isegi väikese visandi, aga võimalikult palju tegelasi ühte vormi panna on saanud juba eesmärgiks omaette.

Klassikaline põhi valge pea ja pruuni kehaga, sinna juurde valged käed ja pruunid jalad. Lisaks juurde pruun saba, üks kummastki värvist kõrv, valge koon ning loomulikult kohev lakk peapeale. Viimase sättimine oli kuidagi eriti vahva, igasugu soengud on võimalikud. Detailidena juures ikka 6 mm turvasilmad ja -nina. Materjaliks 100% ökoloogiline puuvill ning täidiseks lambavill. Heegeldamiseks kasutasin 2.25 mm konksu.

Tegelikult võib selle, nagu ka paljude teiste tegelaste, puhul värvidega vabalt mängida, sest laamasid on nii palju erinevaid. Mina otsisin inspiratsiooni googeldades ning leidsin ühe sellise tegelase, kellel taguminepool pruun ning esimene valge olid, peanupp selline veidi kirju. Teda vaadates tekib ikka mõte, et ehk peaks ikka midagi muutma, aga veel ei tea isegi täoselt mida. Kuidas Teile tundub? Kas on ikka piisavalt laama?

Kuna mul on varem probleeme olnud sellega, et tegelased ei taha alati istuli püsida, vaid kipuvad küllili vajuma, siis üritan viimasel ajal rohkem tähelepanu panna jalgade ja saba asetusele. Siin pildil on ka tegelikult näha, et saba peale ta ikkagi päris ei toeta, aga püsti püsib üsna kenasti.

Järgmine tähestiku täht on M, kas on pakkumisi, mis see olla võiks? Meenutan veelkord, et tähestik käib inglise keele järgi. 😉

Heegeldatud kihnu pits.

Jagan Teiega nüüd üht järgmist koolitööd. Seekord on tegemist kihnu saarelt pärit värvilise pitsiga. Saime ülesandeks kasutada mõnda värvilist pitsi reaalse eseme küljes. Eseme võis valmistada uue, aga võis kasutada ka olemas olevat, et seda siis veidi värskendada.

Värvilistest pitsidest tuleb esimesena meelde seto pits, mis on tõenäoliselt ka kõige tuntum. Seda valmistatakse peenvillase lõngaga ning talle on omane väga unikaalne värvigamma. Need olid ka põhjuseks, miks ma seda ei valinud, eriti just materjal, kuna soovisin midagi puuvillast. Lisaks oleks saanud valida ka muhu pitsi, aga nende värvivalik on jällegi liiga roosa ja ergas minu jaoks, seega jäi kihnu pits – vahepealsed toonid ja puuvillane materjal. Motiiviks valisin väikesed ratulised.

Taaskasutuse pooldajana otsustasin ühte oma lemmikkleiti veidi uuendada. Mulle meeldis ta ilmselgelt ka enne, aga just värvigamma poolest tundus see olevat õige valik. Üheks osaks ülesandest oli ka kasutada originaalseid toone ajaloolistest pitsidest. See tegigi ülesande kõige keerulisemaks, aga õnneks leidsin kapist sobiva kleidi ning võis tööle asuda.

Foto autor Karlo Salu.

Valmis tööd kooli viies ei olnud ma üldse kindel, mida ta arvab. Ma isegi ei tea miks, aga ma ei olnud väga kindel, et ülesande õigesti lahendasin. Seda suurem oli taaskord mu üllatus kui see talle väga meeldis ning tunnustusena välja tõi, kui oskuslikult olen värvilise pitsi ning mustrilise kanga omavahel ühendanud, see nõudvat teatavat silma. Tundsin ennast kohe veidi kõrvust tõstetuna, aga olulisim oli, et sain oma arvestuse sellega kätte. Ma ise ei saanud arugi, et seal midagi keerulist olla võiks, lihtsalt tundus nii äge ja tegin ära.

Materjalidena kasutasin puuvillaseid iirisniite ja 0.9 mm heegelnõela. Valmistasin kõik ratulised eraldi ning ühendasin nad siis punaste servadega alt ja ülevaltkokku. Ülemisel serval on lisarida, mis ta õmblemise jaoks sirgemaks vormib ning alumisel on väikesed pikood.

Kuidas meeldib?

K nagu koaala.

Käes on aeg järgmise tähe jaoks tähestikus – K nagu koaala. Taaskord proovisin teha uut looma samale põhjale, nagu lõputöögi. Keha ja jäsemed olid üsna lihtsad ja standardsed, nii ka kõrvade põhiosa. Valge karvaga oli natuke keerulisem, kord tundus seda liiga palju, siis jälle liiga vähe ja lõpuks nad jäidki natuke erinevad, aga see mind enam ei heidutanud. Sellistel juhtudel leian ikka, et nii peabki olema, see on loomulik, looduses ei olegi midagi nii väga identset.

See tegelane on ka üks esimestest, mille ühte oma õpetaja poodi müüki viisin. Temaga koos läksid sinna ka mõned vanemad tegelased, kes endale veel kodu leidnud ei olnud. Eks mõne aja pärast saab kuulda ja näha, kuidas läks ning, kas keegi nende vastu ka mingit huvi tundis. Üldiselt mulle meeldib tema juures see halli-musta-valge kooslus, selline mahe. Eriti see hall, mis on natuke selline säbruline, jätab minu meelest sellise mõnusa loomuliku mulje.

Must lõng on 100% ökoloogiline puuvill, hall taaskasutatud puuvill ning valge ökoloogilise puuvillla ja siidi segu. Viimast harjasin veel veidi, et lisada kohevust veelgi juurde. Tööks kasutasin 2.25 mm heegelnõela, 6 mm turvasilmi ja 7 mm turvanina. Täidisena kasutasin lambavilla.

Kuidas uus tegelane meeldib? Mul on nii palju ideid, milliseid loomi ja tegelasi veel samale kehale proovida teha võiks. Missuguseid Teie näha sooviks? Mida võiksin veel peale amigurumide teha ja siin näidata? Andke julgelt kommentaarides teada! (:

Tagasitulek uues kuues.

Tere tulemast! See on minu uus eesti keelne blogi. Seni olen kirjutanud amicrafter.wordpress.com all nii eesti kui inglise keeles. Õigem oleks öelda, et viimasel ajal ei ole ma üldse kirjutanud. Põhjus selles, et käisin koolis ning see võttiski kogu oma aja. Õppisin Räpina Aianduskoolis tekstiilitöö erialal ning kui kaitsmine läbi saan sealt omale tekstiilikäsitöö selli IV taseme kutse.

Kõige selle kahe aasta peale ei kadunud blogimine minu mõtetest. Kuna pidime “digitaalse portfoolio koostamise” aine jaoks uue blogi ja portfoolio üles panem, siis arenes ka mõte, et teha enda isiklikust blogistki eraldi eesti ja inglise keelne. Mulle tundub, et see teeb lihtsalt lugemise juba nii palju kergemaks ja kirjutada ka ühes keeles korraga lihtsam.

Kui alguses tekkis küsimus, kust jätkata, siis blogi lahti tehes sain kohe ka vastuse – pooleli jäänud tähestikuprojektist. Järgmine postistus siin peaksi tulema nüüd I nagu jäätis, kuna võtsin eeskujuks inglise keelse tähestiku. Mäletan, et tahtsin teha amigurumisid vaid söödavatest asjadest, aga ei suutnud piisavalt palju toite välja mõelda, seega on seal ka mõned elusolendid sees. Lisaks on tegemist teatud mõttes varudevähendamise projektiga (kuigi materjalikulu ei ole just väga suur), st uusi lõngasid selleks projektiks osta ei tohi.

Lisaks plaanin siin ära kajastada ka oma suuremad, paremad koolis tehtud tööd. Siia tuleb õmblemist, kudumist, punumist ja kindlasti ka heegeldamist. Üsna paljudest on ka portfoolio tarvis (vaja lõputöö kaitsmisel komisjonile esitada) juba pildid tehtud, seega ainult kirjutamise vaev.